Luuleraamat
Ma lugesin Ott Arderi luuletusi. Selles
luulekogumikus oli 46 luuletust. Osad luuletused olid igavad ja osad jällegi
lahedad ja naljakad. Ott Arderi luuletused on põnevad ,aga on ka selliseid ,mille
pealkiri on põnev, kuid luuletus ise on täitsa igav. Minu üks lemmiks oli
luuletus“Päike ja Pall „kuna see oli naljakas ja riimus minu arust eriti
lahedalt. Üldse ei meeldinud mulle luuletusoli „Küünal“.Selle luuletuse pealkiri
tundus salapärane ,kuid luuletuse sisu ei olnud nii põnev, kui ma ootasin. Minu
arust oskab Ott Arder väga lahedaid luuletusi kirjutada ja tema luuletused
riimuvad ka hästi. „Emajõe „ luuletus oli kõige lahedam, kuna see tekitas
sellise tunde, justkui sa oleksidki Emajõe ääres.Kuigi tegelikult oled sa kodus ja loed lihtsalt ilusat luuletust.
Ott Arderi luuletused tekitavad tunde,et kõik, kes tema luuletusi loevad ongi
see laps või tegelane tema luuletusest. Aga mitte kõigi luuletusega seda tunnet ei tekkinud. Kokkuvõttes
on Ott Arder väga tore ja lahe luuletaja.Mina tahaksin ka osta niilahedaid luuletusi
krjutada
Emajõgi
Oli suvi, oli soe,
Metsa all sipelgad siples.
Leidsin üles Emajõe,
Selles jões minu ema suples.
Oli suvi, oli soe
Üle vee viis purre.
Teadsin-vool viib iga jõe
Ükskord ikka merre.
Oli suvi, oli soe
Hüüdsin kaldalt: „Ema!“
Kartsin väga, et võib vool
Kaasa viia tema.
Oli suvi, oli soe,
Ema tuli maale.
Emasid veab iga vool oma laste poole!
